Võrdluse all on 2022. aasta esimene ja 2022. aasta Teine kvartal. Räägime korteriomandite, majade ja maade hindadest. Artikli lõpus annan kolm soovitust, mida teha enne kinnisvara müümist.
Elamumaa hinnad on olnud olnud suhteliselt stabiilsed. Hinnatõus on olnud vaid 6 eurot ruutmeetri kohta.
Harku vallas tuleb käesoleval aasta II kvartalis tasuda elamumaa eest keskmiselt 36.85 eurot ruutmeetri eest, mida on ca 6 euro võrra rohkem, kui esimeses kvartalis (tegu on terve valla keskmise ruutmeetrihinnaga). Kui võrrelda Harku valla piirkondi eraldi, on elamumaade hinnad väga erinevad. Käesoleval aastal tuleb kõige rohkem – ca 80 eurot ruutmeetri eest tasuda Harkujärve külas. Elamumaade hinnad sõltuvad eelkõige kommunikatsioonide ja ehitusloa olemasolust ning loomulikult asukohast. Näiteks mereäärne elamumaa võib olla kümneid kordi kallim. Piirkonnas, kus on korralik infrastruktuur ( koolid, lasteaiad, poed jne) on elamumaad alati hinnas. Kõige kallim elamumaa müüdi selle aasta teises kvartalis hinnaga 390 000 eurot.
2022. aasta esimeses kvartalis tehti suvilate ja majadega 8 tehingut vähem kui II kvartalis, kus tehinguid oli 34. Elamute hinnad on võrreldava perioodiga tõusnud 290 ning suvilate hinnad langenud 72 euro võrra m2 kohta. Kuna tehinguid elamutega on tehtud võrreldava perioodi jooksul vähe, vastavalt 12 ja 8, siis elamute hinna tõusu on mõjutanud üksikud tehingud, mis on tehtud kõrge m2 hinnaga. 2022. aasta esimeses kvartalis tuli tasuda elamu ruutmeetri eest keskmiselt 1972 eurot ning suvila puhul 2034 eurot. Siinkohal tasub arvesse võtta, et suvilaid kasutatakse ka elumajadena. Suvilate kõrgem hind tuleneb looduslähedasest asukohast, mida paljud ostjad soovivad. Sellel aastal on müüdud kõige kallim elamu 800 000 ja suvila 325 000 euro eest. Suvilate ja elamute puhul kehtib üldjuhul sama reegel nagu korterite puhul – mida väiksem pindala, seda kõrgem ruutmeetri hind.
2022. aasta esimese kvartali korteriomandite tehingute arv on võrreldes teise kvartaliga püsinud sisuliselt sama. Kui I kvartalis tehti kokku 28 ostu-müügitehingut, siis teises kvartalis oli tehingute arv 27. Selle aasta esimeses kvartalis on tehtud kõige rohkem tehinguid Tiskre külas ja Tabasalus – vastavalt 53 ja 30. Samuti olid ka eelpool mainitud piirkonnad ka tehingute arvu poolest lõige populaarsemad ka teises kvartalis. Kõige rohkem on tehtud tehinguid korteriomanditega, mis on suuremad kui 70 m2. Kõige vähem tehinguid on tehtud ühe ja kahetoaliste korteritega. Tasub arvestada, et korteriomandite puhul ei räägi me vaid korteritest, sinna alla kuuluvad ka näiteks ridaelamud ja paarismajad. Korteriomandite keskmine ruutmeetrihind on tõusnud võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga 166 euro võrra. Selle aasta esimese kvartali keskmine ruutmeetrihind oli 1989 eurot, II kvartali keskmiseks hinnaks kujunes 2155 eur/m2. Kõige kallimat keskmist ruutmeetrihinda – 2395 eurot – tuleb tasuda 55–69 ruutmeetri suuruste korterite eest. Käesoleval aastal on kõige kallim korteriomand müüdud 369 000 euro eest.
Üks olulisemaid aspkete kodu müügi juures on hinnastamine. Näen pidevalt olukordi, kus omanikud kaotavad oma kinnisvara müües kümneid tuhandeid eurosid. Need olukorrad tekivad tavaliselt sellest, et kuulatakse valede inimeste soovitusi. Samuti esineb ka olukordi, kus tulenevalt teadmatusest kinnisvaraturu suhtes ei suudeta oma kodu isegi 3 aasta jooksul müüdud saada.
Kerge sanitaarremont võib kinnisvara müügihinda kümmekond protsenti tõsta. Vaata üle vannitoa vuugid, plekid või kriimud jms seintes. Müüdav kinnisvara võiks mõistagi olla puhas. Mõnikord pingutavad omanikud remondiga üle, mille tulemusena kasvab küll hind, kuid remondi kulud ületavad kinnisvara väärtuse kasvu.
Oled korteris või majas ise midagi ümber ehitanud? Kas kõik vajalikud dokumendid tehtud muudatuste kohta on olemas? Kui ei, siis tegele dokumentide korrastamisega kindlasti enne müügiprotsessi algust, kuna muidu võivad ostjal tekkida probleemid pangast laenu saamisel.