Tallinna korteriturg kevad 2026

Tallinna korteriturg käitus 2026. aasta 1. kvartalis nagu kohvik, kus rahvast on veidi vähem, aga arved on suuremad. Tehinguid tehti vähem kui aasta varem, kuid ruutmeetrihind liikus ikka ülespoole.

2026. aasta 1. kvartalis tehti Tallinnas 2 068 korteritehingut, mis on 4,3% vähem kui 2025. aasta samal ajal. Samal ajal tõusis keskmine m² hind 3 016 eurolt 3 112 euroni ehk 3,2%. Käive kahanes 2,5%, mis tähendab, et turg ei kadunud kuhugi, vaid lihtsalt võttis veidi rahulikuma sammu.

Kus Tallinnas on kõige kallim ja kus odavam?

Kõige kallim linnaosa oli endiselt Kesklinn, kus keskmine hind ulatus 3 842 euroni ruutmeetri kohta. See pole üllatus: Kesklinn on nagu äriklass — mugav, nähtav ja kallis. Järgnesid Pirita, Kristiine ja Põhja-Tallinn.

Kõige odavam oli Lasnamäe 2 542 euroga ruutmeetri kohta. See tähendab, et Lasnamäe on jätkuvalt Tallinna korterituru “säästumenüü” — palju valikut, suur maht ja hind ei löö kohe hinge kinni.

Kus turg kõige rohkem kihas?

Kõige aktiivsem oli Lasnamäe 423 tehinguga. Seejärel tulid Kesklinn, Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Kõige vaiksem oli Pirita 37 tehinguga ja seejärel Nõmme 74 tehinguga.

Kui Lasnamäe on nagu Balti jaam tipptunnil, siis Pirita meenutab pigem vaikset spaahotelli esmaspäeva hommikul — kena, rahulik, aga rahvast vähe.

Uued ja vanad korterid: kumb võitis?

Kõige jõulisem hinnatõus tuli uuemate korterite seas. 2021+ valminud korterite kaalutud keskmine m² hind tõusis umbes 4 134 eurolt 4 672 euroni ehk ligi 13%. See näitab, et uus arendus pole Tallinnas lihtsalt elamispind, vaid omaette hinnaklass.

2016–2020 valminud korterid kallinesid samuti, kuid tagasihoidlikumalt. Vanemates majades oli tõus rahulikum: näiteks 1940–1970 valminud korterite keskmine hind kerkis 2 668 eurolt 2 792 euroni ruutmeetri kohta.

Samas ei tasu arvata, et “vana maja” tähendab automaatselt “odav korter”. Enne 1939. aastat valminud korterid püsisid umbes 3 191 euro juures ruutmeetri kohta. Heas asukohas vana maja võib olla nagu hästi hoitud vinüülplaat — vana, aga mitte sugugi odav.

Pindala järgi: kes oli hinnaliider?

2026. aasta 1. kvartalis olid kõige kallimad suured, 70–249,99 m² korterid, mille keskmine m² hind oli umbes 3 635 eurot. See segment kallines aastaga 6,4%.

Ka kõige väiksemad, 10–29,99 m² korterid kallinesid kiiresti, umbes 6,8%. Väikekorter on jätkuvalt nagu Tallinna kinnisvara espresso-shot: väike, aga hinnalt üllatavalt kange.

Kõige rahulikum oli 41–54,99 m² segment, kus hinnatõus jäi umbes 0,6% juurde. Just see viitab, et turu “tavaline perekorter” ei jooksnud hinnas nii kiiresti eest ära kui väiksed investeerimiskorterid ja suuremad kallima otsa pinnad.

Miks hinnad tõusid, kuigi tehinguid oli vähem?

Põhjuseid oli mitu. Esiteks muutus laenuraha soodsamaks, sest intressikeskkond oli 2026. aasta alguses leebem kui aasta varem. Teiseks toetas turgu palgakasv, kuigi inflatsioon sõi osa ostujõust siiski edasi. Kolmandaks mängis rolli tehingute koosseis: rohkem liikumist oli segmentides ja piirkondades, kus hinnatase on niigi kõrgem.

Lihtsalt öeldes: ostjaid jäi veidi vähemaks, aga ostukorvi sattus kallim kaup.

Kokkuvõte

2026. aasta 1. kvartal oli Tallinna korteriturul vähem “rahvamass ja allahindlus”, rohkem “vähem ostjaid, aga kallim kaup”. Tehingute arv kahanes, kuid keskmine m² hind tõusis. Kõige kallim oli jätkuvalt Kesklinn, kõige aktiivsem Lasnamäe, ja kõige jõulisema hinnahüppe tegid uuemad korterid.

Turgu kokku võttes võib öelda nii: Tallinnas korterid ei rallinud, aga jalutasid väga enesekindlalt ülesmäge.

Soovid müüa kinnisvara? Võta ühendust!

Lauri Esko

Kutseline kinnisvaramaakler | Tase 5.