Eesti kinnisvaraturg võib tunduda kohaliku nähtusena, kuid tegelikult reageerib see kiiresti ka sellele, mis toimub mujal maailmas. Pandeemiad, energiakriisid, sõjad ja intressitõusud jõuavad lühikese ajaga ka Eesti korterite ja majade turule.
Kui maailmas toimub suurem kriis, lükatakse olulisi otsuseid sageli edasi. Kodu ostmine või müümine muutub ebakindlamaks, sest inimesed mõtlevad rohkem sellele, kas sissetulek püsib, kui kalliks läheb laen ja millised kulud võivad ees oodata.
Sellises olukorras aeglustub turg tavaliselt enne, kui hinnad jõuavad suurelt muutuda. Kõigepealt väheneb tehingute arv ja ostjad muutuvad ettevaatlikumaks.
Covidi ajal oli seda hästi näha. Kui pandeemia algas, tekkis turul kiire ehmatus. Ostuotsuseid lükati edasi ja paljud jäid ootama, mis edasi saab. Ehmatuse alguses toimus palju “paanikamüüke“, mis andis julgetele häid võimalusi kinnisvara soodsaks soetamiseks.
Samas ei jäänud see mõju kestma. Kui ebakindlus veidi vähenes, tuli nõudlus tagasi. Inimesed hakkasid rohkem väärtustama suuremat elamispinda, lisatuba, rõdu või rohelisemat elukeskkonda. See näitas, et globaalne kriis ei too alati kaasa ainult hinnalangust, vaid võib muuta ka seda, millist kodu eelistatakse.
Energiakriis mõjus teisiti. Kui elektri- ja küttekulud tõusid, ei vaadanud ostjad enam ainult müügihinda. Väga oluliseks muutus küsimus, kui kallis on seda kodu tegelikult üleval pidada.
See tõi fookusesse korteri või maja energiatõhususe, maja seisukorra, küttelahenduse ja igakuised kommunaalkulud. Vanemad ja suuremate kõrvalkuludega objektid muutusid ostjate jaoks riskantsemaks. Paremas seisukorras ja väiksemate kuludega kinnisvara paistis turul rohkem silma.
Ostja jaoks tähendab muutlik aeg seda, et otsuseid tuleb teha rahulikult ja tervikpilti vaadates. Ainuüksi soodne hind ei tähenda veel head tehingut, kui hilisemad kulud osutuvad kõrgeks.
Oluliseks muutuvad lisaks asukohale ka energiaklass, maja tehniline seisukord ja igakuised väljaminekud. Ebakindlamal ajal on ostjad tavaliselt ettevaatlikumad, kuid see võib anda ka rohkem läbirääkimisruumi. PS! A või B energiaklass ei tähenda automaatselt madalaid kõrvalkulusid!
Müüja jaoks tähendab selline periood, et ostjad võrdlevad rohkem ja küsivad rohkem küsimusi. Tähelepanu all on kõrvalkulud, tehtud remondid, maja seisukord ja kogu info läbipaistvus.
Sellisel turul ei pruugi suurim muutus olla kohe hinnas, vaid hoopis müügikiiruses. Objekt võib jääda kauemaks turule ning ostjad võivad otsustamisega venitada. Seetõttu muutuvad eriti oluliseks realistlik hind ja selge arusaam, mis on konkreetse kinnisvara tugevused.
Eesti kinnisvaraturu eripära on see, et siin jõuavad maailmas toimuvad muutused kiiresti inimeste ootustesse ja käitumisse. Mõju ei pruugi alati olla pikaajaline, kuid lühiajaliselt on see sageli väga tuntav.
Covid näitas, kuidas turg võib esmalt ehmuda ja seejärel taastuda. Kõrged elektrihinnad näitasid, kui kiiresti hakkavad inimesed väärtustama energiatõhusust ja madalamaid ülalpidamiskulusid.
Maailmas toimuvad sündmused mõjutavad Eesti kinnisvaraturgu eelkõige läbi ebakindluse, laenukulu ja kõrvalkulude. Kui väliskeskkond muutub, muutub kiiresti ka ostjate ja müüjate käitumine.
Seetõttu tasub kinnisvaraturgu vaadata alati laiemas pildis. Korteri või maja väärtust ei määra ainult hind, vaid ka see, kui hästi see sobib muutuvatesse oludesse.