Tallinna Kesklinna korterite keskmine tehinguhind on jooksval aastal olnud 3 881,78 €/m².
Asumite võrdluses on kõrgeima keskmise ruutmeetrihinnaga Kitseküla – 4 332,45 €/m² ja madalaima hinnatasemega Tõnismäe – 3 149,25 €/m². Uuemate majades on korterite keskmine hind aga juba 4 749,29 €/m².

Kesklinna üldine hinnatase

Tallinna Kesklinna korterite keskmine tehinguhind on tänavu 3 881,78 €/m².
See on hea lähtekoht turu üldise hinnataseme mõistmiseks, kuid Kesklinna sees on hinnavahed märkimisväärsed.

Kõige rohkem eristuvad hinnad konkreetse asumi ja hoone vanuse järgi.

Hinnad asumite kaupa: Kitseküla ees, Tõnismäe tabeli lõpus

Kesklinna asumite vahel on selgelt nähtavad hinnavahed.

Kõrgeima keskmise ruutmeetrihinnaga asum on Kitseküla, 4 332,45 €/m².
Järgnevad Vanalinn 4 162,93 €/m² ja Tatari 4 088,52 €/m².

Madalaimas hinnakolmandikus paiknevad teiste seas Uus Maailm, Südalinn ja Tõnismäe.
Kõige madalama keskmise ruutmeetrihinnaga on Tõnismäe – 3 149,25 €/m².

Kesklinna asumite keskmised korterihinnad 2026

Hoone vanus mõjutab korteri hinda

Üks tugevamaid järeldusi tuleb välja korterite hindade võrdlemisel hoone esmakasutusaasta järgi.

Uuemates, 2021. a või hiljem valminud hoonetes, on korterite keskmine €/m² hind 4 749,29.

Kõige madalam on keskmine hind 1971–1990 valminud hoonetes – 3 156,06 €/m².

Korterite keskmine m2 hind hoone vanuse järgi

Uuemate ja „paneelikate (1971–1990 ehitatud majade) keskmise hinna vahe on ligikaudu 1 593 €/m².

2011–2015 valminud hoonetes on keskmine hind 3 905,73 €/m², kuid 2016–2020 valminud majades juba 4 622,38 €/m².

Samas ei tähenda vana maja automaatselt kõige madalamat hinnataset. Näiteks enne 1939. aastat ehitatud hoonetes on keskmine ruutmeetrihind 3 396,32 eurot, mis on kõrgem kui 1971–1990 ehitatud majades.

Hoone vanus on Kesklinna korterite hinnataseme puhul oluline eristaja.

Korteri suuruse mõju hinnale on väiksem

Korteri suuruse järgi vaadates on erinevused oluliselt tagasihoidlikumad kui hoone vanuse või asumi puhul.

Kõrgeima keskmise ruutmeetrihinnaga on 30–40,99 m² korterid – 4 057,39 €/m².
Madalaim keskmine hind on alla 30 m² korteritel – 3 499,92 €/m².

Üldist kinnisvara hinnastamise loogikat silmas pidades on see anomaalia, kuna reeglina on väiksemate korterite m2 hinnad kõrgemad. Seda anomaaliat selgitav asjaolu võib peituda selles, et enamik kortereid, mille suurus on väiksem kui 30m2 asuvad vanemates ja renoveerimata puumajades, mille hinnaklass ongi odavam.

Korterite keskmine m2 hind pindala järgi

Mida järeldada?

2026. aasta senine statistika annab Tallinna Kesklinna korteriturust kolm olulist orientiiri.

Esiteks – Kesklinna keskmine hinnatase on ligikaudu 3 882 €/m². See on kasulik üldine võrdlusnumber, kuid üksiku korteri hindamisel ei saa ainult sellest lähtuda.

Teiseks – uuemad majad on selgelt kallimad. Alates 2021. aastast kasutusele võetud majades ulatub keskmine hind peaaegu 4 750 €/m²-ni, samas kui 1971–1990 ehitatud majades on keskmine veidi üle 3 150 €/m².

Kolmandaks – Kesklinna sees loeb konkreetne asum väga palju. Kõrgeima keskmise ruutmeetrihinnaga Kitseküla ja madalaima keskmise hinnaga Tõnismäe vahel on üle 1 180 €/m² erinevust.

Allikas: Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaas. Tallinna Kesklinna korteriomandite tehingud 2026. aastal, andmed seisuga 27.08.2026. Maa- ja Ruumiamet kuvab tehingute hinna ja pindalaga seotud näitajaid juhul, kui vastavas grupis on toimunud vähemalt viis tehingut.

3 küsimust, mida tasub endalt enne kinnisvara müüki küsida

Kinnisvara müük ei tähenda ainult kuulutuse ülespanemist ja ostja ootamist. Müügihind, turundus, läbirääkimised ja tehingu ettevalmistamine võivad lõpptulemust mõjutada kümnete tuhandete eurode võrra. Enne müügiga alustamist tasub endalt küsida kolm küsimust.

1. Kas ma tean, mis on minu korteri tegelik turuhind?

Üks sagedasemaid vigu kinnisvara müügil on hinna määramine selle järgi, millise hinnaga teised korterid müügiportaalides üleval on. Pakkumishind ja tegelik tehinguhind ei ole aga sama asi.

Hinda mõjutavad korraga asum, maja vanus, suurus, seisukord, korrus, vaade, parkimine, maja renoveeritus ja muud tegurid.

Liiga kõrge alghinna puhul võib korter jääda pikaks ajaks müüki ning hilisemad hinnalangetused võivad muuta ostjad ettevaatlikuks. Liiga madala hinna puhul võib müük küll kiiresti toimuda, kuid omanik võib jätta märkimisväärse summa saamata.

Seetõttu tasub enne müüki saada võimalikult objektiivne hinnang sellele, millise hinnaga on sarnaseid kortereid päriselt müüdud ning millise hinnaga oleks mõistlik enda korter turule tuua. Professionaalselt tehtud hinnastamine ei tähenda tingimata kõige kõrgema võimaliku hinna küsimist – eesmärk on leida hind, mis aitab saavutada parima võimaliku lõpptulemuse.

2. Kas ma oskan oma korterit turul õigesti positsioneerida ja müüa?

Hea korter ei müü ennast alati ise. Sama kinnisvara võib sõltuvalt esitlusest tekitada ostjates täiesti erineva huvi.

Müügi puhul mängivad rolli professionaalsed fotod, kuulutuse tekst, korteri ettevalmistamine, õige sihtrühma leidmine, kuulutuse nähtavus ning see, kuidas kinnisvara potentsiaalsele ostjale esitletakse. Eesmärk ei ole lihtsalt saada võimalikult palju kuulutuse vaatamisi, vaid tuua korterini õiged ostjad.

Oluline on ka müügistrateegia. Kas korter tuleks turule panna kohe soovitud hinnaga? Kas jätta läbirääkimisruumi? Milliseid korteri omadusi tasub rohkem rõhutada? Millistele ostjatele võiks konkreetne objekt kõige paremini sobida?

Kui müük põhineb ainult põhimõttel „teen mõned pildid ja panen kuulutuse üles“, jääb osa võimalikust müügipotentsiaalist sageli kasutamata. Hästi läbimõeldud müügiprotsessi eesmärk on tekitada piisavalt huvi, et müüjal oleks võimalusel valida mitme tõsise ostja vahel, mitte sõltuda esimesest pakkumisest.

3. Kas ma olen valmis ise läbirääkimisi ja kogu müügiprotsessi juhtima?

Ostja eesmärk on üldjuhul osta võimalikult hea hinnaga. Müüja eesmärk on saada oma vara eest võimalikult hea hind ja sobivad tehingutingimused. Nende kahe eesmärgi vahel toimubki läbirääkimine.

Ostja võib küsida hinnalangust, tuua välja korteri puudusi, siduda pakkumise pangalaenu saamisega või soovida erinevaid tingimusi valduse üleandmise, mööbli või tehingu tähtaja osas. Sellistes olukordades võib emotsionaalne otsustamine müüjale kalliks maksma minna.

Lisaks hinnaläbirääkimistele tuleb tegeleda päringute, näitamiste, ostjate kvalifitseerimise, dokumentide, võimalike puuduste avaldamise, pangaga seotud küsimuste, notariaja ja vara üleandmisega.

Tasub endalt küsida: kas mul on selleks piisavalt aega, teadmisi ja läbirääkimiskogemust – ning kas ma suudan oma kodu müüki vaadata piisavalt objektiivselt?

Mõne kinnisvara puhul on müük lihtne. Teise puhul võib aga just õige hinnastamine, turundus ja läbirääkimiste juhtimine määrata, kas tehing toimub kiiresti ja soovitud hinnaga või venib müük kuudepikkuseks.

Kui vähemalt ühe küsimuse puhul ei ole vastus kindel „jah“, tasub enne müügikuulutuse avaldamist müügistrateegia põhjalikult läbi mõelda. Hästi ette valmistatud müük algab ammu enne seda, kui korter kinnisvaraportaali jõuab.